Kasvuhoonegaasid (KHG) põhjustavad Maa atmosfääris nn kasvuhooneefekti ning seeläbi globaalset soojenemist. Enamlevinud KHGde hulgas on näiteks süsihappegaas ehk CO2, metaan ehk CH4, dilämmastikoksiid - naerugaas - ehk N2O. Selleks, et hinnata ettevõtte tegevuse mõju kliimale ja kavandada samme, mis seda vähendaksid, on oluline arvutada välja oma KHG jalajälg. 

Kuidas KHG emissioone mõõdetakse? 

Erinevad rahvusvahelised standardid annavad ette ühtse metodoloogia, mida saavad kasvuhoonegaaside arvutamiseks ja raporteerimiseks kasutada ettevõtted erinevatest sektoritest ja -riikidest. Enamlevinud standardite hulgas on näiteks GHG Protocol (https://ghgprotocol.org). Eestis on kasutusel Kliimaministeeriumi poolt koostatud suunised ja tasuta arvutusmudel (https://kliimaministeerium.ee/organisatsioonide-khg-jalajalg), mis toetavad siinsete ettevõtete ning organisatsioonide KHG jalajälje arvutuste ühtsetele alustele viimist. 

Mis on mõjuala?

KHG emissioone mõõdetakse kolmes skoobis ehk mõjualas. Mõjuala 1 alla kuuluvad otsesed emissioonid ettevõtte poolt omatud või kontrollitud allikatest (näiteks ettevõttele kuuluv autopark). Mõjuala 2 tähistab kaudseid, sisseostetud energiast tulenevaid emissioone. Mõjuala 3 alla kuuluvad kõik muud kaudsed emissioonid, mis tekivad ettevõtte väärtusahelas üles- või allapoole suunatud tegevuste tagajärjel (nt hankijatelt sisse ostetud toodete jalajälg jms).

Need on peamised sammud, mida tuleb teha KHG emissioonide mõõtmiseks: 

Defineeri eesmärgid ja skoop:

• Mis on mõõtmise eesmärk? Kas teete seda regulatiivsete kohustuste täitmiseks, oma jätkusuutlikkuse näitamiseks, vähendamisega seotud eesmärkide ja plaenide seadmiseks?  Defineeri ka mõõtmiste skoop (1-3) ehk milliseid emissioonide allikaid kaasate ja millised jätate (potentsiaalselt) välja. 

Emissioonide allikad: 

• Identifitseeri kõik potentsiaalsed KHG emissioonide allikad organisatsioonis, sh nii otsesed emissioonid (skoop 1) kui kaudsed emissioonid (skoop 2-3). Levinud allikate hulgas on näiteks energiakasutus, transport, jäätmed. 

Andmete kogumine: 

• Kogu iga emissiooniallika kohta andmed. See võib tähendada arveid, kütuse tarbimist, reisidega seotud andmeid, tootmise meetrikuid, muud. Taga andmete kvaliteet ja jätkupidevus. 

Emissioonifaktorid: 

• Täpsusta emissioonifaktorid iga allika kohta. Emissioonifaktor on mõõde, mis väljendab ühe konkreetse tegevuse või protsessi poolt atmosfääri heidetud kasvuhoonegaaside hulka ühiku kohta. Faktorid on leitavad erinevatest andmebaasidest ja antud sektorile spetsiifilistest allikatest. 

Mõõtmiste metoodika: 

• Vali metoodika mida emissioonide mõõtmiseks kasutad. Enamlevinute hulka kuuluvad greenhouse gas protocol, sektorispetsiifilised standardid või juhendid regulaatorilt. Sobivate heakskiidetud meetodite kasutamine kindlustab mõõtmiste usaldusväärsuse.

Tarkvara ja tööriistad: 

• Kaalu kasutamiseks mõnd KHG emissioonide mõõtmise tarkvaraplatvormi vm tööriistu. Valikus on väga erinevaid, Eestis näitena Kliimaministeeriumi poolt koostatud suunised ja tasuta arvutusmudel (https://kliimaministeerium.ee/organisatsioonide-khg-jalajalg), mis toetavad siinsete ettevõtete ning organisatsioonide KHG jalajälje arvutuste ühtsetele alustele viimist. 

Andmete verifitseerimine ja kvaliteedi tagamine: 

• Kvaliteedikontroll minimeerimaks vigu. Vaata üle andmete allikad, kalkulatsioonid ja eeldused, kindlusta, et need on usaldusväärsed ja jätkupidevad. 

Raporteerimine: 

• Koosta mõõtmistulemustest raport, kirjelda ka protsessi. Raport peaks kindlasti sisaldama ka kasutatud metodoloogiat, andmeallikaid, eeldusi ja referentse. 

Valideerimine kolmanda osapoole poolt: 

• Kaalu raporti verifitseerimist kolmanda osapoole poolt. See lisab usaldusväärsust ning võib olla oluline avalikustamise ja vastavuse mõttes.

Pidev monitooring ja raporteerimine: 

• KHG emissioonide mõõtmine ei ole kindlasti ühekordne aktsioon. Tekita süsteemid pidevaks monitoorimiseks ja andmekogumiseks, et fikseerida muutused ja edenemine ajas. Kui vaja v on soov siis avalikusta emissioonide andmed vastavuses relevantsete raporteerimise raamistikega (eg GRI, CDP). See aitab tõsta ettevõtte usaldusväärsust sihtrühmade silmis ning näitab ettevõtte pühendumist jätkusuutlikkusele. 

Eesmärgid emissioonide vähendamiseks: 

• Sea eesmärgid emissioonide vähendamiseks vastavalt mõõtmistulemustele ning loo strateegia soovitud tulemuse saavutamiseks. Hinda regulaarselt oma edu soovitud tulemuste suunas liikumisel. Kaasa sihtrühmade esindajad sh töötajad, investorid, kliendid ja anna neile infot oma KHG emissioonide osas (andmed, vähendamine, edu selles).