Jätkusuutlikkuse strateegia: esimesed sammud

Jätkusuutlikkuse strateegia: esimesed sammud

26. okt 2023

Jätkusuutlikkuse strateegia on oluline alusdokument, milles pannakse paika ettevõtte või organisatsiooni keskkondliku-, sotsiaalse- ja juhtimisliku vastutuse fookused, eesmärgid ning mõõdikud. Läbimõeldud strateegia olemasolu ja elluviimine on olulised nii väikestele kui suurtele ettevõtetele, sest aitavad kasvatada nende väärtust ja mainet erinevate siht- ja sidusgruppide silmis (nende hulka võivad näiteks kuuluda investorid, kliendid, partnerid, erinevad kogukonnad milles ettevõte tegutseb, ja laiem avalikkus). 

Esimesed sammud strateegia koostamisel on järgmised: 

Eesmärgistamine:

Mõtesta, milleks ja kellele strateegiat looma hakkate? Milliseid peamisi keskkondlikke, sotsiaalseid ja juhtimislikke eesmärke soovite ettevõttes saavutada? 

Sihtgruppide kaardistamine ja kaasamine:

Kaardista kõik välised ja sisemised sihtrühmad, kes on ettevõtte jätkusuutlikkuse juhtimise vaatest olulised. Nende hulka kuuluvad suure tõenäosusega töötajad, kliendid, investorid, hankijad, kohalikud kogukonnad, regulaatori esindajad vm avaliku sektori organisatsioonid. Kõik olulised sihtrühmad võiksid olla kaasatud strateegia sisu kujundamisse - näiteks saab kirjalike küsitluste või kohtumiste ja intervjuude vormis selgitada ettevõtte jaoks oluliste partnerite ootusi ja ka nende nägemust võimalikest  probleemidest, mida strateegia peaks lahendama. 

Oluliste ESG mõjude hindamine:

Kaasates nii sisemisi kui väliseid sihtrühmi (sh ettevõtte juhtkond, eksperdid, töötajad, omanikud, partnerid, kliendid) tuleks läbi viia oma organisatsioonile oluliste keskkondlike, sotsiaalsete ja juhtimislike ehk ESG mõjude hindamine. Oluliste mõjude analüüsi raames hinnatakse ja seatakse tähtsuse järjekorda ettevõtte jaoks olulisimad ESG mõju- ja fookusvaldkonnad (nii need, mis ettevõtte käekäiku ja äri enim mõjutada võivad ning ka need keskkondlikud ja sotsiaalsed aspektid, mida ettevõte läbi oma tegevuse ise enim mõjutab) ning analüüsitakse nendega seotud riske ja võimalusi. Väljavalitud teemad peaksid olema ettevõtte jätkusuutlikkuse strateegia keskmes. 

Eesmärkide ja mõõdikute seadmine:

Kõigile olulise mõjuga ESG teemadele tuleks seada täpsed, mõõdetavad, saavutatavad, asjakohased, ja ajatatud eesmärgid (SMART - specific, measurable, achievable, relevant, and time-bound goals). Suhesta oma fookused ja eesmärgid ka ÜRO Kestliku Arengu eesmärkidega - 17 suure eesmärgi hulgast tuleks teha valikud vastavalt sellele, millistesse teemadesse ja probleemidesse oma ettevõtte ja seatud ESG eesmärkidega enim panustada saaksite ja peaksite. 


Kuidas koostada jätkusuutlikkuse raportit

Ettevõtte jätkusuutlikkuse eesmärkide ja neid toetavate tegevusplaanide ning tulemuste avaldamine ja seotud läbipaistev ning tasakaalus kommunikatsioon viitab tugevale ja pühendunud ESG teemade juhtimisele. 

Jätkusuutlikkuse või ESG raporti kokkupanek on kindlasti aeganõudev protsess, mille raames tuleb koguda, analüüsida ja presenteerida ettevõtte keskkondliku, sotsiaalse ja juhtimisliku vastutuse ning tegevustega seotud mitmesuguseid andmeid. Raporteerimiseks on erinevaid praktikaid - võib koostada nii eraldi temaatilisi teateid ja aruandeid kui ka näiteks integreeritud raporteid, mis sisaldavad majandustulemuste kõrval ka jätkusuutlikkuse osa. Edaspidi annavad EL kestlikkuse aruandluse direktiiv ja Euroopa Komisjoni poolt vastu võetud kestlikkusaruandluse standardite määrus selged juhendid raporteerimise osas ette nendele ettevõtetele, kellele vastav kohustus eelolevatel aastatel laieneb. 

Jätkusuutlikkuse raporti koostamisel alusta neist peamistest sammudest:

Mõtle läbi eesmärgid: 

Alusta sellest, et mõtled läbi, kellele ja milleks raportit üldse vaja on. Eesmärk võib olla teatud andmete ja tulemuste koondamine ja avaldamine; jätkusuutlikkuse alane mainekujundus; regulatiivsete nõuete täitmine, sihtgruppide kaasamine või midagi muud. Seatud eesmärgid ja raporti peamised sihtgrupid määravad ära selle üldise struktuuri, sisu, ja sügavuse ehk detailide taseme. 

Kaasa siht- ja sidusrühmad:

Määratle raporti peamised sisemised ja välised sihtrühmad, kelle hulgas võivad olla näiteks töötajad, kliendid, investorid, hankijad, riigiasutused, akadeemia, kolmanda sektori organisatsioonid jpt. Kaasa neid - täpsusta ootusi, võimalike muresid ja seda, millist infot ettevõtte jaoks olulised siht- ja huvigrupid ESG raportist ootavad ja lugeda sooviksid. 

Vali raporteerimisstandardid: 

Otsusta, millist raporteerimise raamistikku või -standardeid kasutate. Enamlevinute hulka kuuluvad Global Reporting Initiative (GRI), Sustainability Accounting Standards Board (SASB), ja Task Force on Climate-related Financial Disclosures (TCFD). Valik tuleks landetada vastavalt sellele, mis sobib kõige paremini sektori ja äriga, milles ettevõte tegutseb, ning seatud eesmärkidega.

Tee ESG oluliste mõjude analüüs ja tekida süsteem seotud andmete kogumiseks:

Raporteerimise üheks peamiseks aluseks on ESG oluliste mõjude analüüs. Sellele toetudes tuleks leida ja tähtsuse järgi reastada kõige olulisema mõjuga faktorid ja indikaatorid, mida raport peab igal juhul katma. Seejärel tuleks vastavalt valitud valdkondadest kokku koguda seotud ESG andmed (näiteid andmetest - CO2 emissioonid, veekasutus, töötajaskonna mitmekesisus, ettevõtte koostöö kohaliku kogukonnaga, tarneahela juhtimise praktikad jne) ja loomulikult kontrollida protsessis ka andmete kvaliteeti.

Defineeri raporti piirid: 

Defineeri selgelt, milline on raporteerimise ulatus - millised organisatsiooni osad on kaasatud, milline andmestik on vajalik, kas ja mis jääb raportist välja ning miks jne. Põhjenda oma valikuid. 

Raporti kirjutamine: 

Raport peaks sisaldama jätkusuutlikkuse eesmärke, mis on kooskõlas organisatsiooni väärtuste ja pika strateegiaga. Samuti peaks see sisaldama tegevusi, mida on eesmärkide saavutamiseks tehtud, ning seotud tulemusi, arenguid, probleeme ja riske. Raporti võib jagada näiteks järgmisteks osadeks - sissejuhatus, olulisuse analüüs, andmete kogumine, tulemuste kokkuvõte, eesmärgid ja mõõdikud, kokkuvõte/järeldus. Kindlasti on oluline selgelt näidata oma saavutusi, väljakutseid ja tulevikuplaane. Lihtsuse ja arusaadavuse eesmärgil on andmete presenteerimisel alati hea võtta appi graafikud, tabelid, infograafika jm visualiseerimise vahendid. Valminud raport võiks olla saadaval nii digitaalsel kui prinditud kujul. 

Verifitseerimine välise osapoole poolt:

Kindlasti tuleks kaaluda raporti ülevaatamist nii sisemiste sihtrühmade kui väliste ekspertide poolt - kinnitamaks andmete õigsust ning raporti vastavust valitud ja vajalikele standarditele.  Mõned organisatsioonid lasevad usaldusväärsuse tõstmiseks oma raporti ka välisel sõltumatul osapoolel verifitseerida.

Tee oma raport avalikuks: 

Avalda raport oma ettevõtte kodulehel ning jaga seda läbi erinevate asjakohaste kanalite - raporti tutvustamiseks saab kasutada näiteks sotsiaalmeediat, pressiteateid ja muid kommunikatsioonimeetodeid. Raporteeritakse regulaarselt, enamasti korra aastas.