Kliimariskide hindamine

Kliimariskide hindamine

26. okt 2023

Olulisemate kliimariskide hulka kuuluvad näiteks kasvav temperatuur, kuumalained, põuad, merevee taseme tõus ja seotud üleujutused-uputused, rängemaks muutuvad tormid jms. Ettevõtteid mõjutavad riskid võivad olla nii akuutsed kui pikema perspektiiviga (kroonilised).

Lisaks füüsilistele riskidele on oluline arvestada ka kliimaneutraalsele majandusele üleminekuga seotud riskidega (näiteks muutused regulatiivses keskkonnas, muutuvad tarbijaharjumused ja -surve, investorite surve - kõik need võivad tähendada ettevõtte jaoks riske).

Täpsemalt saab teemast lugeda näiteks siin (inglise keeles).

Kuidas kliimariske hinnatakse?

Kliimariskide hindamisel on laialdaselt kasutusel Task Force on Climate-Related Financial Disclosures (TCFD) juhend, mille abil saab tuvastada ja hinnata, kuidas erinevad kliimaga seotud riskide kombinatsioonid võivad mõjutada ettevõtet ja tema finantstulemusi. Teema kohta on võimalik leida mitmesugust teavet veel siit ja üldisemalt TCFD teadmuskeskusest.

Kliimaandmete kogumine

Siia alla kuuluvad ajaloolised kliimatrendid, tuleviku projektsioonid, kliimaohud piirkonnas kus ettevõte tegutseb (a la kuuma- või külmalained, üleujutused, metsatulekahjud, tugevad tormid vms). Kliimaandmed on leitavad näiteks erinevate valitsusasutuste, kliimauuringute keskuste ja rahvusvaheliste organisatsioonide kodulehtedelt. Eestis on kasulik lugeda Keskkonnaagentuuri kodulehte või Kliimaministeeriumi materjale; üldisemat infot saab näiteks ka Rootsi Keskkonnainstituudi kodulehelt.

Võimalike kliimamõjude hindamine

Erinevate andmete kogumisele järgneb analüüs kuidas kliimamuutused ettevõtte varasid (näiteks infrastruktuuri) ja ärioperatsioone võivad mõjutada. Arvestada tuleb sellega, kus varad paiknevad (kas näiteks ettevõtte taristut võivad mõjutada üleujutused või kas sellele on suurte lume- või vihmakoguste puhul keerulisem ligi pääseda), milline on tundlikkus kliimamõjudele ja kui suur on ettevõtte või ka tema väärtusahela potentsiaalne kokkupuude muutustest tulenevate mõjudega. Hindamisel arvestatakse nii otseseid (näitena üleujutuste oht) kui kaudseid mõjusid (näitena muutused turu nõudluses seoses klimaatiliste muutustega) ning nende tõenäosust ja tugevust. Rakendada saab ka erinevaid riskihindamise metoodikaid nagu kvantitatiivne riskianalüüs, stsenaariumite planeerimine, stressitestid jms.

Riskide prioritiseerimine

Kaardistatud kliimariskid seatakse tähtsuse järjekorda vastavalt nende potentsiaalile ja tõenäosusele. See aitab esmajoones kõige kriitilisematele ohtudele keskenduda.

Ennetamise ja kohanemise strateegiad

Kui riskid on identifitseeritud ja prioritiseeritud, tuleks kujundada strateegiad nende ennetamiseks või nendega kohandumiseks. Vajalikud võivad olla muutused infrastruktuuris, operatsioonides, ettevõtte poliitikates, riskijuhtimises, investeeringutes vms.

Kliimariskide kaasamine otsustusprotsessidesse

Riskihinnangud peaksid olema osa strateegilise planeerimise protsessist, eelarvestamisest, äriotsustest jne.

Pidev jälgimine ja (vajadusel ümber)hindamine

Kliimariske ja nende mõjusid tuleb pidevalt jälgida, sest kliimamuutuste näol on tegu areneva teemaga, mille puhul andmestik ja uuringud pidevalt uuenevad.