Metoodika

Metoodika

11. sept 2023

Miks on väärtusahela jätkusuutlikkuse hindamine vajalik ja oluline?

Paljude Euroopa Liidus (EL) tegutsevate ettevõtete jaoks muutub nii oma toodete-teenuste ja operatsioonide kui tarnijate ja partnerite ehk kogu üles- ja allavoolu väärtusahela keskkonna-, sotsiaalsete- ja juhtimisnõuete (ESG) olukorra ja arengute mõistmine ja jälgimine üha olulisemaks ning järk-järgult ka kohustuslikuks. Muutused tulenevad vastava EL seadusandluse täpsustumisest ja karmistumisest ning uutest, samm-sammult kehtima hakkavatest standarditest, mis nõuavad nende mõjualasse kuuluvatelt organisatsioonidelt oma jätkusuutlikkuse terviklikku hindamist, raporteerimist ning seotud parendustegevusi.

Kuna ELi ESG-d puudutav regulatiivne maastik muutub järjest keerukamaks, võib väärtusahela ESG andmete kogumine ja analüüsimine olla ettevõtete jaoks väljakutse. Kel olemas kogemus jätkusuutlikkuse aruandluse tarbeks andmete kogumisest väljaspool oma organisatsiooni, teab, et see on parasjagu keeruline ja ressursimahukas ülesanne. Esgridi väärtusahela jätkusuutlikkuse hindamise ja parendamise platvorm on loodud selleks, et aidata EL-is tegutsevatel ettevõtetel (nii neil, kellele kehtivad EL aruandlusnõuded kui ka neil, kes soovivad lihtsalt oma väärtusahela jätkusuutlikkust parandada) nende väljakutsetega toime tulla ning ühtlasi olla kursis muutuvate EL nõuete ja standarditega.

Väärtusahela jätkusuutlikkuse parem mõistmine loob ettevõtetele mitmesuguseid võimalusi. See toetab jätkusuutlikumaid äriotsuseid, suurendab seeläbi konkurentsieelist ning aitab vastata mitmesuguste huvigruppide kasvavatele ootustele jätkusuutlikuma tegevuse osas. Samuti on oluline vältida negatiivseid tagajärgi, mis kaasnevad seadusandlusele mittevastavusega.

Praegune ja tulevane EL seadusandlus jätkusuutlikkuse aruandluse teemades

Jätkusuutlikkuse reporteerimise ja hoolsuskohustusega (due diligence) seotud nõudeid puudutav seadusandlik maastik Euroopa Liidus on viimastel aastatel kiiresti arenenud. Uued seadusandlikud initsiatiivid nõuavad ELis tegutsevatelt ettevõtetelt mitte-finantsilise, jätkusuutlikkuse juhtimise ja praktikatega seotud info avaldamist nii oma operatsioonide kui kogu väärtusahela osas.

Hetkeseisuga on EL peamised õigusaktid, millega kehtestatakse väärtusahela(te) jätkusuutlikkuse aruandluse nõuded, järgmised:

EL kestlikkuse aruandluse direktiiv (CSRD)

CSRD, mis jõustus 5.01.2023 toetab Euroopa Rohelist Kokkulepet ning asendab ja laiendab varasemat, 2014. aastast jõus olnud EL ESG aruandluse direktiivi, mis sisaldab muud kui finantsteavet kajastatava aruande nõudeid (NFRD). CSRD laiendab nende ettevõtete hulka, kel on kohustus jätkusuutlikkuse alast infot avaldada. CSRD skoop laieneb kõigile ELis tegutsevatele ettevõtetele ja börsiettevõtetele, kes kuuluvad ELi poolt reguleeritud turgude alla (va börsil noteeritud mikroettevõtted) sh ELi-väliste emaettevõtete ELis tegutsevad tütarettevõtted. Lisaks võib CSRD mõjutada ka neid ettevõtteid, kes ise direktiivi mõjualasse ei kuulu, kuid tegutsevad osana nende ettevõtete väärtusahelast, keda CSRD otseselt mõjutab, kuna nood peavad muuhulgas avalikustama ka oma väärtusahela jätkusuutlikkusega seotud aspekte. Näiteks börsil mittenoteeritud väike- või keskmine ettevõte, kes teeb tarnijana koostööd suure ELi börsiettevõttega peab väga tõenäoliselt hakkama oma partnerile väljastama mitmesuguseid jätkusuutlikkusega seotud andmeid, mis on vajalikud CSRD-ga vastavuses oleva ESG raporti koostamiseks. CSRD pakub kolmeaastast nn üleminekuperioodi just väärtusahela andmete osas, mille jooksul peaksid suured ettevõtted tegelema antud andmete kogumisega või selgitama, kuidas nad seda tulevikus plaanivad teha.

Hetkeseisuga võetakse CSRD sätteid üle iga liikmesriigi siseriiklikusse seadusandlusesse, mis omakorda määrab edaspidi jätkusuutlikkuse aruandluse nõuete täieliku ulatuse ja sisu igas EL liikmesriigis.

Kestlikkusaruandluse standardite rakendusmäärus (ESRS)

Täpsemad avalikustamisnõuded, aruandlusstandardid ja andmed, mida CSRD mõjualasse kuuluvad ettevõtted peavad järgima ja millega oma jätkusuutlikkuse aruandluse kooskõlla viima, on täpsemalt määratletud Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamendi poolt vastu võetud kestlikkusaruandluse standardite rakendusmäärusega. Euroopa finantsaruandluse nõuanderühma (European Financial Reporting Advisory Group (EFRAG)) poolt koostatud standardite eesmärk on anda täiendavaid juhiseid CSRD mõjualasse kuuluvate ettevõtete aruandluse kohta, et tagada esitatud teabe järjepidevus, asjakohasus, võrreldavus, usaldusväärsus ja ligipääsetavus.

ESRS standardid kuuluvad kolme peamisse kategooriasse:

Üldised valdkonnaülesed aruandlusstandardid, mis selgitavad põhimõisteid ning üldisi ESG raporteerimise nõudeid.

Temaatilised aruandlusstandardid, mis on jagatud alateemadeks ning katavad erinevaid keskkonna, sotsiaalse vastutuse ja juhtimislikke aspekte sõltumata sektorist.

Sektori-spetsiifilised aruandlusstandardid, mis kohalduvad kõigile antud sektoris tegutsevatele ettevõtetele ning katavad teemasid, mida temaatilised standardid (piisava detailsusega) ei kata.

Euroopa Komisjon plaanib edaspidi kasutusele võtta ka täiendavad proportsionaalsed standardid, mis on kohandatud konkreetset tüüpi ettevõtetele - sh neile, kes tegutsevad osana CSRD mõjualas oleva ettevõtte väärtusahelast.

  1. Valdkonnaülesed ja temaatilised standardid - 31. juulil 2023 võttis Euroopa Komisjon vastu ESRSi üldised ja temaatilised standardid. 18. oktoobril 2023 kiitis Euroopa Parlament standardid samuti heaks. Kui Euroopa nõukogu kontrolliperioodil ESRSi kehtetuks ei tunnista, siis võib oodata ESRSi lõpliku teksti vastuvõtmist ELis 2023. aasta sügise jooksul ja jõustumist 1. jaanuaril 2024.

    Hetkel kehtiv ESRS on sektoriteülene ja sisaldab endas 12 standardit: 2 üldist valdkonnaülest standardit (ESRS 1 ja ESRS 2) ja 10 temaatilist standardit, mis katavad erinevaid ESG teemasid nagu näiteks kliimamuutused, reostus, töötajatega seotud teemad, ärijuhtimine jms (ESRS E1-E5, ESRS S1-S4 ja ESRS G1). Kõik CSRD mõjualasse kuuluvad ettevõtted peavad raporteerima vastavuses ESRS 1 tulenevate üldiste nõuetega ning ESRS 2 tulenevate avalikustamise nõuetega sõltumata oluliste mõjude hindamise tulemustest. Lisaks peab ettevõte läbi viima olulisuse hindamise ülejäänud 10 standardi suhtes ning selle alusel määratlema, millised teemad on konkreetsele ettevõttele olulise mõjuga. Kui mingi temaatiline standard osutub analüüsi alusel oluliseks, peab ettevõte oma ESG raporti sisustama vastavalt selle standardi avalikustamise nõuetele. Seejuures tuleb mainida, et mõned nõuded jäävad edaspidi siiski vabatahtlikuks sõltumata topelt olulisuse analüüsi tulemustest.

  2. Sektori-spetsiifilised ESRS standardid - täiendavad standardid, mis puudutavad teatud sektoreid täiendavate raporteerimisnõuete osas on hetkel EFRAG-i poolt väljatöötamisel. Need katavad edaspidi järgmisi sektoreid: õli ja gaas, kivisüsi, karjäärid ja kaevandamine, maanteetransport, põllumajandus, kalakasvatused, mootorsõidukid, energiatootmine ja kommunaalteenused, toit ja joogid, tekstiilid, aksessuaarid, jalatsitööstus, ehtetööstus.

  3. Spetsiifilised standardid börsil noteeritud ja mittenoteeritud SMEdele - vastavuses CSRD-ga on SMEdele välja töötatud paindlikum raporteerimissüsteem ning hetkel kujundab EFRAG seotud proportsionaalsete standardite tööversiooni. Noteeritud SMEd ei pea jätkusuutlikkuse raportit esitama enne 2026. majandusaastat ning sellele lisandub 2-aastane nö opt-out periood. CSRD kohaselt peab Euroopa Komisjon börsil noteeritud väike- ja keskmiste ettevõtete jaoks asjakohase ESRSi vastu võtma 30. juuniks 2024.

    Ka need noteerimata väike- ja keskmised ettevõtted, kes ei pea CSRD alusel raporteerima hakkama võivad siiski saada päringuid oma jätkusuutlikkuse andmete kohta klientidelt, pankadelt, investoritelt või muudelt sihtrühmadelt. Seetõttu arendab EFRAG välja ka noteerimata SMEdele mõeldud lihtsamad, vabatahtlikud standardid ning on neist tänaseks juba avaldanud esimese versiooni. Need vabatahtlikud standardid peaksid võimaldama noteerimata SMEdel vastata jätkusuutlikkusega seotud andmepäringutele efektiivsel ja proportsionaalsel moel, edendamaks ka nende üleminekut jätkusuutlikumale ärile. Seega loovad vabatahtlikud standardid tugeva minimaalse aruandlusraamistiku (andes ette andmepunktide näited) saamaks väärtusahelas olevatelt väike- ja keskmise suurusega ettevõtetelt ESG andmeid.


    Lisaks ütleb CSRD, et noteeritud SMEdele mõeldud standardid seavad piiri infole, mida ESRS võib suurematelt ettevõtetelt nende väärtusahela osas nõuda. Vastavalt sellele, peale vastuvõtmist, annab ESRS ette maksimaalsed nõuded noteeritud SMEdele määrates kindlaks aruandva ettevõtte väärtusahelast küsitava teabe ulatuse.

  4. Teised tuleviku aruandlusstandardid ja juhised — EFRAG on lisaks eeltoodule andnud teada ka plaanist välja anda täiendavad standardid, mis on kohandatud ELi-välistele üksustele, ent hetkeseisuga pole avalikult kättesaadavat teavet ei nende täpsema ajastuse ega sisu kohta.


    Lisaks avaldab EFRAG korrapäraselt täiendavaid mittesiduvaid tehnilisi juhiseid ESRSi rakendamise kohta. Euroopa Komisjoni soovituse alusel peaks EFRAG prioriteediks seadma topelt olulisuse hindamise ja väärtusahelate aruandluse suuniste väljatöötamise. Mõlema teema osas on juhendi tööversioon hetkel avaldatud esmaseks avalikuks konsultatsiooniks.

Lisaks CSRD ja ESRS-iga seotud jätkusuutlikkuse raporteerimise korrale on teatud suurettevõtted peagi kohustatud läbi viima ka keskkonna ja sotsiaalse vastutuse teemasid katva hoolsuskohustuse (due diligence) protsessi oma väärtusahela(te)s. Tegu on tulevase, hetkel veel ettepaneku faasis oleva äriühingu hoolsuskohustus ja vastutuse direktiiviga (Corporate Sustainability Due Diligence Directive (CSDDD)).

Äriühingu hoolsuskohustus ja vastutuse direktiiv (CSDDD)

23.veebruaril 2022 pakkus Euroopa Komisjon välja CSDDD esmase teksti. Ettepanekut arutatakse hetkel erinevates Euroopa institutsioonides. Kui tekst saab ametlikult vastu võetud kõigi kolme Euroopa Liidu institutsiooni poolt, on liikmesriikidel kaks aastat aega, et võtta see üle oma riiklikku seadusandlusesse. CSDDD nõuab selle alla kuuluvatelt EL ja mitte-EL ettevõtetelt inimõiguste ja keskkonnamõjude alast hindamist nii oma operatsioonide, tütarettevõtete kui kogu väärtusahela lõikes (sh nii otsesed kui kaudsed tarnijad), samuti erinevate negatiivsete mõjude vältimist, ennetamist või nende vähendamisega seotud tegevusplaani olemasolu ja täitmist. Ettevõtted peavad jälgima oma seotud poliitikate ja tööriistade efektiivsust ning oma tegevusest ka avalikult teada andma. CSDDD tekst oma praeguses vormis sisaldab muuhulgas ka ettevõtete juhtidele erinevaid kohustusi ning kohustuste täitmata jätmisest tulenevaid tsiviilvastutusi.

Kokkuvõtlikult kehtestab CSRD (koos ESRS-iga) aruandlusraamistiku, et julgustada ettevõtjaid avalikustama nii oma operatsioonide kui väärtusahela(te)ga seotud jätkusuutlikkuse alast tegevust. Teisest küljest on CSDDD eesmärk sundida ettevõtjaid rakendama kohustuslikke hoolsusmeetmeid, et jälgida ja käsitleda võimalikke negatiivseid mõjusid oma tarneahelas seoses inimõiguste kaitse ja keskkonnahoiuga.

Esgridi väärtusahela jätkusuutlikkuse (ESG) hindamise metoodika

Kuidas Esgrid kogub väärtusahela ESG andmeid

Esgrid on arendanud välja väärtusahela ESG hindamise platvormi, mis tugineb ELi hetkel teadaolevale jätkusuutlikkust puudutavale regulatiivsele raamistikule ning mitmesuguste EL juhendite põhjalikule analüüsile. Vastav juriidiline analüüs on läbi viidud advokaadibüroo COBALT ekspertide poolt. Metoodikat ajakohastatakse ja täiustatakse pidevalt, et pidada sammu areneva seadusandliku raami ja kohaldatavate standarditega.

Esgridi lähenemisviisi aluseks on järgmised põhimõtted:

  • Esgridi platvorm on välja töötatud lähtudes hetkel olemasolevast 12 ESRS standardist. Meie tööriist võimaldab koguda ja hinnata väärtusahelas olevate ettevõtete ESG andmeid vastavalt ESRS väärtusahelat puudutavatele avalikustamise nõuetele. Tööriist võtab arvesse kõiki asjakohaseid avalikustamisnõudeid ESRSi üldiste standardite (ESRS 1&2) alusel. Temaatiliste ESRS standardite osas kajastab tööriist andmepunkte ja avalikustamisnõudeid, mis kuuluvad ettevõtte topelt olulisuse hindamise alusel tema jaoks oluliste ESG mõjude alla. Seejuures viib topelt olulisuse hindamise läbi ettevõte ise, tehes selle alusel valiku talle oluliste andmepunktide ja avalikustamisnõuete osas. Esgrid võib anda toetavaid soovitusi, mis põhinevad rahvusvaheliselt tunnustatud olulisuse standarditel, näiteks SASB standarditel, mis kaardistavad 77 sektoris investorite hinnangul kõige olulisemad ESG teemad. Lisaks võtab Esgridi platvorm arvesse üldist lähenemise põhimõtet väike- ja keskmise suurusega ettevõtete aruandluskohustuse ulatusele vastavalt EFRAGi ettepanekule, mis käsitleb ELis tegutsevate noteerimata väike- ja keskmiste ettevõtete vabatahtlikke jätkusuutlikkuse standardeid (VSRS).

  • Esgridi platvorm koondab lühendatud, lihtsas ja arusaadavas vormis ESRS standarditel põhinevad väärtusahelas olevatele ettevõtetele suunatud küsimused, mis võimaldavad ettevõtetel oma ESG raporti tarbeks koguda tarnijatelt ja partneritelt nende ESG olukorraga seotud olulisemaid andmeid, teha esmast andmete ja vastuste kontrolli läbi kesksete dokumentide valideerimise, ja hinnata üldisel tasemel saadud info põhjal oma väärtusahela ESG olukorda neis ESG valdkondades, mis on antud ettevõtte jaoks olulise mõjuga.

  • Seoses regulatiivse maastiku pideva arenguga ei sisalda Esgridi platvorm hetkel veel alljärgnevat:

    • Sektorispetsiifilisi ESRS standardeid (hetkeseiuga ei ole EFRAGi töögrupp nimetatud standardite teksti veel avaldanud);

    • ESRS noteeritud SMEdele (ka siinkohal ei ole EFRAGi töögrupp veel nimetatud teksti avaldanud);

    • CSDDD osa, kuna CSDDD õiguslik tekst ja sisu on veel arendamisel ning erinevate Euroopa institutsioonide poolt muutmisel.

Meie tiim hoiab pidevalt silma peal kõigil seadusandlikel muudatustel-arengutel ning lisame neid järk-järgult oma ESG praktikate ja protsesside hindamise süsteemi, kindlustades nii, et meie tööriist kajastab kõiki vajalikke seaduandlikke nõueid.

  • Sõltuvalt sellest, kas ettevõtte ambitsiooniks on (i) mõista oma väärtusahela ESG olukorda ja tegevusi üldisel tasemel või (ii) koguda detailsemat ESG praktikate infot oma väärtusahela ettevõtetelt CSRD ja ESRS alusel raporteerimiseks, on Esgridi tootevalikus kaks erinevat hindamise varianti:

    • Esmane ESG hindamine, mis sisaldab väiksemat valikut üldisema iseloomuga küsimusi väärtusahelas olevatele ettevõtetele;

    • Laiendatud ESG hindamine, mis sisaldab rohkem ja detailsemaid küsimusi väärtusahelas olevatele ettevõtetele.

  • Vastavalt vastustele ja kogutud ESG andmetele toob Esgridi platvorm välja valdkonnad, milles hindamise all oleva väärtusahela ettevõtte ESG olukord on hea ning samuti valdkonnad, mis vajavad parendamist, ning pakub üldised suunised järgmiste vajalike sammude ja tegevuste osas. Vastav info on kättesaadav nii neile ettevõtetele, kes hindamise tellivad kui ka neile keda hinnatakse ning eesmärk on edendada dialoogi, mis kokkuvõttes kasvatab erinevas suuruses ettevõtete ESG teadlikkust ning aitab astuda vajalikke samme parenduste suunas.

Kuidas hindab Esgrid väärtusahelasse kuuluva ettevõtte ESG olukorda?

  • Iga väärtusahela üksuse ESG olukorda hinnatakse tema poolt antud vastuste ja info põhjal järgmise metoodika kohaselt:

  • Positiivsed vastused indikeerivad asjakohastes küsimustes viidatud väljakujunenud ESG praktikate olemasolu ning neid hinnatakse 1 punktiga iga vastava küsimuse eest.

  • Asjakohastes küsimustes avaldatud kavatsust seotud praktikate rakendamiseks hinnatakse 0.5 punktiga.

  • Puuduvad või negatiivsed vastused mis ei kinnita piisava usaldusväärsusega asjakohastes küsimustes küsitud ESG praktikate olemasolu ega ka kavatsust neid praktikaid kasutusele võtta hinnatakse vastavate küsimuste puhul 0 punktiga.

  • Hindamisel võtab Esgrid arvesse üksnes antud vastuste sisu ega võta kohustust ega vastutust väärtusahela ettevõtete poolt antud vastuste õigsuse eest. Küsimuste puhul milles vastajatel palutakse lisada dokumente viib Esgrid läbi nn sanity check-i ehk verifitseerib, et lisatud dokumendi pealkiri ja sisu vastavad üldiselt küsitule, kuid ei võta kohustust ega vastutust antud dokumendi autentsuse, valiidsuse või kvaliteedi osas.

  • Eesmärgiga luua hindamise all oleva ettevõtte hindamise kokkuvõte (assessment summary) koondab Esgrid iga hinnatava ESG teema üldise taseme, summeerides asjakohastest küsimustest tulenevad tasemed.

  • Kokkuvõte kuvatakse graafiku kujul nii hindamise tellinud kui hinnatavale ettevõttele.

  • Platvormil genereeritav hindamise kokkuvõte näitab hinnatava ettevõtte ESG praktikate küpsust igas ESG valdkonnas vastavalt:

    • 0%-25%: madal (graafikus märgitud punase värviga)

    • 25%-75%: keskmine (graafikus märgitud kollase värviga)

    • 75%-100%: kõrge (graafikus märgitud rohelise värviga)

  • Hindamise kokkuvõte sisaldab üldisi automeeritud soovitusi puuduvate ESG praktikate ja protsesside loomiseks toetades nii erinevate ESG praktikate edendamist ettevõtte väärtusahelas.

  • Ettevõtetele kes hindavad oma väärtusahela ESG olukorda koondab Esgrid ka vaate, mis näitab ESG praktikate olemasolu ja küpsust kogu väärtusahelas kokkuvõetuna. Esgrid indikeerib ka seda, kui palju on väärtusahelas ettevõtteid, kelle ESG mõju juhtimise protsessid toimivad heal tasemel. Ettevõtted kes oma väärtusahela ESG olukorda hindavad saavad loomulikult ligi ka kõigi hindamises osalenud ettevõtete vastustele ja lisatud dokumentidele ning iga ettevõtte hindamise kokkuvõttele eraldiseisvalt.

DISCLAIMER

Esgridi poolt loodud väljund ei ole ette nähtud avalikustamiseks ega levitamiseks ega muul viisil tellijatele kättesaadavaks tegemiseks Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse ettepaneku tähenduses, millega kehtestatakse nõudeid keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisreitingu (ESG) läbipaistvuse ja terviklikkuse kohta.

Esgrid ei anna välja ega esita ning ei ole taotlenud ühtegi litsentsi või tegevusluba selleks, et anda välja või esitada ESG reitinguid, hindeid ja/või arvamusi, mida saab avalikult kasutada või levitada. Esgrid esitab oma väljundid eritellimuse alusel ja üksnes tellimuse esitanud isikule.